Rahvusvaheline meediaagentuuride grupp Dentsu võttis kokku olulisimad finantsvaldkonna trendid, mis võivad mõjutada tarbijaid ning tarbimist järgnevad 10 aastat. Kõik nimetatud trendid mõjutavad otseselt nii pangandust ja makselahenduste pakkujaid kui kõiki teisi brände, kuna finantsiline toimetulek on tarbijatele üks määravama tähtsusega teemasid järgneval kümnendil.
„Jätkuv ebakindlus finantsturgudel, hiljutine pandeemia ja Ukraina sõda mõjutavad väga tugevalt toodete hinnataset ja tarbijate valikuid,“ selgitab dentsu Eesti strateegiajuht Kristiina Kaasiku seekordse dentsu Financial DNA raporti peamisi järeldusi. „Koostatud ülevaade annab igale turundajale raamistiku, mille abil oma turundustegevused läbi vaadata ning hinnata, kuidas võivad trendid mõjutada tema brändi ning eelkõige sihtrühmade finantsilist käitumist,“ lisas Kaasiku.
Dentsu Financial DNA raport toob välja 10 põhilist trendi finantside ja maksete valdkonnas ning selgitab põhjalikult lahti nende tagamaad ja mõju tarbijatele. Siinkohal on lühidalt välja toodud raporti peamised järeldused:
- Rahaline heaolu. See on tugevalt seotud üleüldise heaolu ja vaimse tervisega. Eneseharimine finantsvallas muutub veelgi olulisemaks, et kriiside meelevallas seda heaolu tagada. Jätkuvalt koguvad populaarsust finantssektori mõjuisikud ehk finfluencers.
- Roheline pangandus. Kliimamuutused on järgneva viie aasta jooksul jätkuvalt peamiseks globaalselt fookuses ning tarbijad ootavad aina rohkem positiivseid kliimamuutuseid soodustavad lahendusi ka pankadelt. Rohepesu ehk kliimamuutuste suunaline tegevus vaid sõnades või näiliselt aga on miski, mille näevad tarbijad kindlasti läbi.
- Kaasav pangandus. On oluline, et pangateenused oleksid kättesaadavad kõigile – seejuures on vajalik mõelda ka vähemate võimalustega gruppidele nagu näiteks vanema generatsiooni esindajad, erinevad põgenike grupid aga ka muud vähemuste esindajad.
- Inimnäoline pangandus. Kuigi digitaalsed ja virtuaalsed kanalid on brändidega suhtlemisel jätkuvalt tõusuteel, jääb inimlik kontakt siiski oluliseks. Olenemata suhtlusplatvormist ootavad inimesed empaatilist ja hoolivat suhtlust.
- Eesmärgipärased hüved. Lojaalsusprogrammide oluliseks osaks saab julgustada tarbijaid tegema keskkonnateadlikumaid ja tervislikumaid valikuid, mille eest pakutakse boonuseid ja hüvesid.
- Makselahenduste uued piirid. Kontaktivabad, mobiilsed ja biomeetrilised maksevõimalused saavad valdavaks järgneva kolme kuni viie aasta jooksul. Küberturvalisus on siinkohal oluline märksõna. Pikemas perspektiivis võivad pead tõsta veelgi uuemad maksevahendid nagu krüptovaluutad ja miks mitte ka näiteks sotsiaalmeedia laigid.
- Investeerimise revolutsioon. Olgugi et praeguses elukalliduse kriisis ollakse rohkem fokusseeritud lühiajalistele finantsplaanidele, siis mõne aasta perspektiivis kasvab taas vajadus tagada pikaajalisem finantsvastupidavus. Siinkohal tulevad appi ka AI-lahendused.
- Krediidilahenduste ümberhindamine. „Osta nüüd, maksa hiljem“-võimalus lubab tarbijatel täna teha oste lisaks kallimatele kategooriatele ka igapäevasemates sektorites. Lähiaastatel tuleb selle kõrval rohkem pildile „säästa, et osta“-mentaliteet kui eetilisem ja vastutustundlikum variant igapäevasele tarbimisele. Krediidilahenduste toel tarbimine ei kao siiski kuhugi.
- AI-toega kindlustus. Investeeringud AI-tehnoloogiasse kiirendavad kindlustuspoliiside pakkumist, menetlemist ja kahjude väljamaksmist. Kindlustusteenused muutuvad personaalsemaks, automatiseeritumaks ja kiiremaks.
- Filiaalide taasavastamine. Klassikaliste pangafiliaalide asemel kerkivad esile pop-up filiaalid just seal, kus neid parasjagu vaja on – näiteks avalikke teenuseid pakkuvates hoonetes nagu raamatukogud jms. Samuti avatakse ka virtuaalseid pangakontoreid Metaversumis.
Põhjalikumaks raportiga tutvumiseks saab selle alla laadida siit.